THE KEYNOTE ADDRESS BY THE PREMIER OF MPUMALANGA, MR MANDLA NDLOVU, ON THE 2026 FREEDOM DAY CELEBRATION, UNDER THE THEME: ‘FREEDOM AND THE RULE OF LAW: THIRTY YEARS OF DEMOCRATIC CITIZENSHIP,’ ON 27 APRIL 2026, MASOYI STADIUM, CITY OF MBOMBELA, EHLANZENI DISTRICT MUNICIPALITY
Mphathi welihlelo,
Bo MEC, bo mayor, ma public representatives wonke
Bo Ndabezitha, baholwa I president ye contra lesa, ubaba Mokoena Ba Fundisi bethu, Ma Veterans embuso, Bo make nabo babe, Bantu labasha,
Tisebenti ta Hulumeni,
Bo soma business
Ma guest wethu lahloniphekile
Bantu base Mpumalanga, Kanye ne South Africa yonke
Sanibonani!
Namuhla, sihlangane lapha kuto celebrate 32 years yeminyaka sithole inkululeko. Labanye bayasibuta kutsi inkululeko yani ngoba bona abayiboni inkululeko.
Kodwa bahlala kwu zindlu abazinikwe ngu hulumeni mahala, barhola ma grant waba ntwana babo, abantwana babo bafunda mahala, abantwana babo badla esikolweni mahala, bagibela ma bhasi ukuya esikolweni mahala, aba badali kuma clinics ne zibedlela zethu, bano gesi, bana manzi, yebo kusa shoda kodwa zonke lezinto besingekho ku hulumeni we Apartheid Baya vota kuma khetho.
Aristotle utsi kulula kulwela inkululeko kodwa kundzima kuyigcina Nkululeko
U OR Tambo yena watsi philani nitobona kutsi kundzima kuba ku hulumeni. Bantu balindzele tinto letikhulu futsi batifuna manje not kusasa
Sihlangane lapha kulendzawo, lakutalwa khona MEC wethu wekucala ku department ye education la Mpumalanga,I former Premier aphindze abe I former Deputy President yase South Africa, lose ndlulile emhlabeni, Mr David Dabede Mabuza. Lo bekatiwa nga DD, the cat.
Kule ndzawo, kutalwe bo Deputy Minister of Education Regina Mhaule, former deputy minister Candith Mashego, Mpumalanga Legislature Chairperson of Scopa, Desmond Moela, Porcia Shabangu, Themba Monareng, Coles Mbantsa ,Sipho Sukati, Sandile Sukati. u speaker we Mbombela, babe Morries Madzibane. Sibonga I contribution yale ndzawo kutsi I produce ma leaders lane mandla. Leaders who are produced by the struggle.
Namuhla lisuku lenkululeko, kodwa sitojabulela kutsi sincobile I apartheid, sifuna nekuhlonipha imiphakatsi.
Bantu bakitsi bahlelikahle, baya tsandzana, bayanakekelana. Sine ma Swati, ma Ndebele, ma Zulu, Basotho, Mashangane, nema Pedi.
Beka qinisile OR Tambo makatsi we are our brother’s keeper. Umfowethu sisho bobani, yebo longibuya naye ekhaya, makhelwane naye mfowethu, nalaba lengihlala nabo e wardini, kubo maspala, kuma district, ku province, eMzansi Africa. Mhlaba wonke jikele bafowethu.
Masiphilisane, kulwa ngeke kusicedze. La ekhaya sifuna kuthula ingako sifune I dialogue, isibamu asifuni nekuva msindo waso. Sifuna wonke muntu abe nokuthula
Tsine silwile, asisafuni kulwa. Besilwela kutsi, njengoba Amilcar Cabral ashilo watsi “Always bear in mind that people are not fighting for ideas, for the things in anyone’s head. They are fighting to win material benefits ,to live better and in peace, to see their lives go forward, to guarantee the future of their children”.
Siyafuna kutsi bantwana bethu bafundze, sibonga ma matriculants ase Pola nase Mashedze high school, akufeyilwa lapho. Sibabonga ngema uniform yonke minyaka, lomnyaka bacele kutsi sibatsengele ma apparatus ase laboratory, sisawacabanga.
Bantwana bethu sesibanika nema tablets, ma iPads. Sibacala ka grade 10 sikhupuke nabo until grade 12. Asifuni bacale kubona ma computer ema university, sifaka ne internet etikolweni tethu.
Abantwana bethu abafunda emakhaya sifuna bafane nabafunda edrobeni, nakumanye amaprovince bazokhona uku compete nebantwana e mhlabeni wonke jikele.
Sakhe tikolo, sakha ma boarding schools, lomnyaka sitowakha sikolo sla bangaboni nala sala bangeva etindlebeni.
Bantwana bathola stationary lesiphelele nema textbooks ngesikhatsi. I transport yekubayisa eskoleni bayayithola baphindze badle etikolweni mahala.
Bantwana bethu labafundza baphase kahle bathola ma bursary, tsine yethu I bursary bayithola ku NSFAS, lapho bathola kudla, accommodation ,WIFI, ne tuition fees. Asikaze sibe ne scheme lesinje before sithola inkululeko.
I sebentiseni le NSFAS, impilo iyafana negugibela li bicycle, kuze I balance kumele uyi trape I hambe, bantwana bami trapani leli bicycle lihambe, sibone kutsi ngeke nifike laniyakhona.
Bishop Tutu ugibela indiza e Ethopia, labo driver bayo, ma pilots bantwana bethu laba mnyama. Wathandaza watsi “mazulu sekavulekile sengicedzile msebenti lapha emhlabeni, ngibuyela ekhaya ezulwini” bantwana batsi sitofika ekhaya ungasabi mkhulu siya e OR Tambo.
Tivakashi tethu tingena tiphume la Skukuza, lendzawo yethu leyo I celebrate minyaka lengu 100. Asifuni bagcine la Skukuza kuphela ba bone tilwane bo big 5 kuphela.
Sifuna baphumele na ngaphandle bafike nala Hazyview, lana sifuna kwenta ma waves sesicalile kwenta ama feasibility studies. Mgwaco lotohlanganisa Skukuza nabo God’s window sesi yibekile imali yoku wakha.
I Mpumalanga yinhle, abafike nase Makhonja Mountain la Nkulunkulu bekahleli khona makadala lilanga. Bantu base Mpumalanga batobamukela kahle, bayabatsandza bantu. Futsi sitobakhomba kutsi tsine sigidza njani, siyalahla umlendze, sishaye idunusa ne get down.
Siyakhe tibhedlela, I Mapulaneng sayidzilita sayicala kabusha. Sakhe ma clinics. Ma clinics ethu Ayasi bamba standard lesikahle ku implimenta I NHI. Sesi cashe abo doctor kuwo wonke ama clinic ethu ase makhaya. Sesi phakamisa etulu I primary health care.
Siyafuna ku aplayela imali ka ISFA kutsi masicedza sithole imali yekwakha I Lina Mlatjies ne Psychiatric hospital e Malahleni, sizokwakha ne Academic hospital khona la e Hlanzeni, Mine ngifuna indzawo yekwakha I Themba hospital.
Sikhulumisane ne Mpumalanga University, kutsi sicale kwenta I rayisi nabo, sente mathuba emsebenti langu 388 000. Sinemali lengu R78m, sifuna kuyisebentisa ku fundzisa ma graduate kutsi batisebentele bona, bacashe nalabanye bantu.
Njalo sikhuluma nge Mpumalanga International Food Market, sesicalile kufaka magas kuma frigde, sekusele kancane kutsi sicashe manje, bakhona lesivumelene nabo, bema nuts batsi bafuna kusebentisa yona kuthumela ma nuts abo phesheya.
I Nkululeko yethu ayikapheleli uma abo make basa dlengulwa bashaywa, ngoba banga khoni kutilwela.
Madodza ekuhlushwa mabhandi, sinayo I boxing club lapha e Middleburg, aba joyine bahlangane nalamanye madodza
Na babe Mokoena unabo bafana labadlala ngema sticks, aba joyine bafundze kutsi ti nkhabi tishaywa njani
Maphoyisa silamuleleni, futsi asisukumeni sonke silwe nalabobabe nabo bhuti bekudlengula, baphindze badlengule nebantwana babo. Uma kungu malume noma bani asihambeni siyo reporta eMaphoyiseni.
President Mandela watsi inkululeko yethu ngeke iphelele uma abo make ne mantombatane bangayiboni inkululeko emakhaya nase misebentini
Tsine sivumeleni kutsi sitobanika I support, ma business abo make sitobanika 40%, I youth siyinike 30% bese laba disable sibanika 7%.
Sive make Let. General manamela amemeta athi kunetinkinga emaphoyiseni, kwacala Provincial commissioner wase KZN, Let. General Mkhwanazi.
Tukwe nkuluma yakhe ufake nemntwana wethu Hillary Gardee, bo buti wethu Jimmy Mohlala, Mphahlanga na Manyathi. Nami ngiyafuna kutsi letigebengu letibabulele sitibambe tiyohlala ejele.
Siyacela kutsi macala banga wavali, bawaphenye kahle, laba lesiba solelako kutsi bebasebenta nabosidlani baphenye nabo ba boshwe.
Mine ngitosebentisa Act 205 we constitution ne regulation yema phoyisa Act 9,11, 12,13 na 15. Ngito bhala yami I report ngithumelele president.
Ngifuna kutsi wonke lamacala bawaphenye kahle, bese na acting national commissioner a phenye kakhulu la kune complain yeku phazamisa I investigation. Kufuneka manga siwahlukanise neliciniso
Masihlonipheni mthetho wase South Africa. Nemalungelo ethu masiwa enjoye kodwa sihloniphe nemalungelo alabanye.
Maphoyisa silindzele kutsi abambe tigebengu batifake ejele ngoba atina ngcondo. Asisebenti netigebengu, I Commission ka Madlanga I hlukanisa maphoyisa eliciniso, ku maphoyisa lahlukile langa sebentisani netigebengu. Siyababona laba nika tigebengu ma blue lights, kodwa sibonga kutsi nabo labo bayaba bopha.
Tsine sihlonipha Public Protector, uma akhuluma ukhulumile siyalalela. Masimu sebentiseni kutsi asivikele njenge mpakatsi. Uma baholi ba abusa tikhundla tabo siba reporta nabo asibayekeli sitsi Nkulunkulu utobona, yebo nkulunkulu utobabona, tsine sibabona manje sisaphila.
Auditor general naye ngulomunye lovikela timali tethu. Akufuneki kutsi baholi imali ya hulumeni bayente yabo. Siyabonga AG, ngoba awusabi nokubophisa Premier. Mine I AG ne Public Protector ngiyaba hlonipha.
Tsine la e SADC, sibekugcina kuthola inkululeko. I government siyayi votela, nayo I constitution yethu iyayi fakazela I freedom charter kutsi hulumene wethu kumele abe nguhulumene webantu, osebenzela abantu.
Kule country makungakhona government lowa walawula bantu ngaphandle kwekutsi bona bawuvumele. Power resides in the people not the rulers, it is only legitimate when it derives its authority from the population.
Ma ballot papers mawasebente, tsine sifuna I participating democracy. Masicedza kuvota , hulumene wethu asimyekeli sicocisana naye sithathe sonke ma decisions. Senta siciniseko kutsi I government iyasisebentela. Phela sisayine I contract nani, levuselelwa after 5 years
Tsine since 1994 saba nelukhetho, emva kwa 5 years siya vota la South Africa. bo Maspalati bona bacale ku vota 1995 nabo emva kwa 5 years baya vota.
Ngitsandza kubonga lo hulumeni we ANC, awu phazamisi ma elections, futsi uyayivikela, ayihloniphe I IEC ihambise ma elections ngendlela yabo. Stse tsine sifuna bantu ba votele hulumene wabo.
Kwacala ku president Mandela, asizange safihlelana li suku lethu lema election. Lamanye ma former liberation movements bebafihlelana ma elections dates wabo.
Ma elections ethu atsembekile futsi onkhe ma party ayawavuma. Natsi siyivumile I 51% yala Mpumalanga, kube ne party leyi one lethe yona iyothola I kota ye majority. Ihluleke kuyithola yatsi irojiwe.
Manje le party itsi ifuna ma elections, balindze I complain yabo. Tsine si busy silungiselela ma elections futsi sicela kutsi bantu ba register batokhona ku vota. Labanye abaka registi batsi akuna ma service. Ma party agcwele, nami I party yami I ANC , ito contest ma elections
Futsi mawubona kutsi lama party wonkhe akakujabulisa, nawe ungavula yakho I party u conteste, ngiyabona labanye ba forme ma party abo, ma service delivery party, Mbombela yebahlali residence, e Bush sibe ne BRA. For the first time I SACP ya contestela ma elections. Those are the benefits of le Nkululeko that we are celebrating today.
Ma elections sitowa protecta tsine siyi government , kodwa siyacela kutsi ma party lakhona ahloniphane, abeketelelane, ninga thusani, ningakhiphi ma poster alabanye, ningalwi.
Sine open registration mhlaka 20 to 21 June 2026, asihambeni siyobuka magama ethu, si register sito khona kuvota. Le right yekuvota sayilwela sesiyitholile.
Bogogo nabo mkhulu nebafundisi thandazani ku Nkulunkulu wethu lose zulwini kutsi kube nekuthula la Mzansi, labatodliwa kuma elections bawa mukele ma results kube ne peace e South Africa.
Siyanitsembisa kutsi le social contract singayi sayina nemphakatsi wase Mpumalanga. Sitoyihlonipha futsi nebantu base Mpumalanga siyaba hlonipha, sitosebenta nani kuletsa lushintjo lakusasa le bantwana bethu.
Uma sivuka ekuseni sisebenta matima kuletsa impucuko la Mpumalanga, the place where the sun is not only rising but was also created.
Kuyo le nyanga 33 yeminyaka lendlulile, uJanusi Walusi wabulala Chris Hani. Waluza u Janusi, uluzile mbulalli ndzina, Chris Hani ngomunye wama qhawe alwela afela le Nkululeko siyi celebrate namuhla, siyavota namuhla, its all thanks to abo Chris Hani who died for our liberation.
Thina ke bahlali okwethu ukuqhubeka sivota, to ensure le freedom yethu iyaqhubeka.
Chris Hani, we Chris Hani shaya mabhunu we Hani
Sebambulele kanjani Chris Hani muntu lomnyama bayamzonda.
Siyabonga